iga NiNa TaGa on inimene

28. mai hommikul kell 9.20 sõitsime Kärust Rapla suunas, kus toimus Raplamaa laulu- ja tantsupidu, millest ka meie rühm esmakordselt osa võttis. Paljudele oli see esimene suurem pidu, mistõttu Eva andis meile eelnevalt infot, mida kõike vaja kaasa võtta.

Meie saime koguneda, riideid vahetada, puhata, kohvetada Kristi töö juures. Aitäh, Kristi!

Hommikupoolik algas laste proovidega, millele järgnes peaproov. Saime kohe alguses avatantsu „Oige ja Vasemba” ajal vahekäikudes käsi liigutada. Järgnesid laulud ja tantsud, kõik omas õiges järjekorras ja nii mõnigi rühm sai oma etteastet korrata. Tantsud mustrisse aetud ja saimegi lõunat nautima minna. Pakuti seljankat, mis tegi huuled nii mõnusalt oranžiks, et huulepulka poleks vaja olnudki. Kõhud täis ja võtsime suuna jällegi oma peatuspaika, kus puhkasime, pildistasime, muljetasime, kohvetasime, naljatlesime, tegime näod kaunimaks ja loomulikult panime oma uhked rahvarõivad selga, et neid kogu Raplamaale näidata ja saime tõesti oma riiete kohta palju kiidusõnu ja komplimente!

  

Ettevalmistused, mille käigus said kõigil kindlalt vööd/põlled/sõled kinnitatud 

Kohustuslik grupipilt tooli jm atribuutika abil enne rongkäiku - Janelle fotod

Algamas oli rongkäik. Meie rühma väga ilusat ja vahvat Naksakate lippu kandsid Aivi ja Riina K. Mõtlesime välja tantsusammud, reastasime end tanude värvi järgi ja olimegi valmis astuma! Rongkäik oli äge ja loomulikult liigutasime käsi nagu avatantsu ajal ja peaks mainima, et mitmed rühmad meie taga tegid seda ka. Käte liigutuste vahele seadsime ka mõned naksakad sammud, rõõmsad huilged ja lehvitused. Jõudes Tammemäele, tutvustati kõiki kollektiive, pidu võis alata ja meil ikka „Oige ja Vasemba” kätega. Neid käsi sai sel päeval päris palju! Siis sai ootust ja vaatust ja pingsalt oma korra ootamist. Esimeseks tantsuks ühine valss „Ei me ette tea”, väike paus ja siis juba kiirelt kaks tantsu järjest - „Viire Takka” ja „Simmanipolka”. Kahe tantsu vahe oli päris lühike, mistõttu tegime kiired jooksusammud, et oma õigele stardikohale jõuda. Ka publiku seast oli kuulda, et küll need naised jooksevad kiirelt. Aga ega kõik ei saa ju ometi ideaalselt minna. Nii me „Simmanipolka” ajal lausa jooksime lavale ja mõni jäi veel ka murule, aga hoogne tants sai plaksutuste saatel tantsitud ja võib-olla nii pidigi olema.

  

Jaak Kadarik on tabanud Simmanipolka kõrghetked

Uskumatu tunne oli, et ohh, ongi tehtud nagu naksti! 

Kõht oli nii tühi, et ikka hamburgerit pidid ka mõningad tantsulised endale lubama ja oligi veel jäänud tänamine ja meie ikka oma vahekäikudes.

Kojusõit, süda rahul, hing rõõmus ja nüüd jääb ainult veel uhkemat pidu oodata – 

II Eesti Naiste Tantsupidu ja meie esireas! 

Juhhuu!

 Meelike S

maakonna peaproov Tammemäel

Kella 14:30ks olime kõik end autodesse paigutanud ja sõit Rapla poole võis alata. Viimased said kätte veel autosse istudes ka oma uhiuued tellitud kingad. 

Riina K. asemel pidi proovis tantsima Eva, sest Riina põlv on päris haige ja tantsida ei kannata mitte üks teps. Hea, et Elbegi oma kipsist lahti sai. Vähemalt oli terve rühmajagu naisi olemas. Olime enne oma paikapandud kellaaega juba kohal. Enne meie lavaleastumist oli oma oskusi lihvimas teine liik naisrühmi. Seda lihviti nii palju, et pool tundi läks planeeritud ajakavast üle. No aga polnud hullu...päike paistis ja tore oli vahelduseks kasvõi väheseks ajakski pealtvaataja rollis olla. Kohustuslikud ülesvõtted said meie kohalolemisest ka kohe tehtud. 

Kui meie kord kätte jõudis, siis alustasime tantsuga „Ei me ette tea". Aega võttis kõigepealt meie kõikide äramahutamine etteantud piiridesse. Siis tantsisime mõned korrad juba muusikaga läbi ning kohe võeti ette järgmine tants - „Oige ja vasemba“. Aga oh väikest üllatust-seda tantsu me tegelikult tantsima ise ei peagi. Teeme lihtsalt pealtvaatajate vahel seistes lavalolevate tantsijatega samal ajal põhimõtteliselt samu liigutusi. Edasi nägi proovipäev meile ette „Viire takka“. No sellega oli ikka minu meelest pusimist. Vaja oli mõni asi ka ümber õppida. Kohilas ei tohtinud mõne koha peal alla laskuda. Nüüd aga just pidime seda tegema. Kui saaks ka kõik rühmad koos ilusti selle ühise rea sirgeks,küll siis oleks super. Tantsu seadja Karin Andesalu käis ja ajas kõiki õigetesse punktidesse ning vaatas,et”mustril” oleks nurgad ikka teravad ja poolkaared ilusad ümmargused. Meelde jäi selle tantsuga kindlasti mulle see,et kuskilt kukla tagant kostis Eva hääl:”Eveliin, jäid jälle hiljaks”,”Eveliin, joondu!”. Vaagisin hiljem kodus neid sõnu ja oskaksin nagu küll teha õigesti, aga tantsuplatsil ei tahtnud mitte nii välja tulla. Viimasena tuli näidata oskusi „Simmanipolkaga”. Kuna Elbe jalg veel päris hüppamist ei kannatanud, siis tema jäi pealtvaataja rolli mäe otsa meid vaatama. Mainis hiljem, et diagonaalid olid meie enda rühma otsadel veidi logisenud. Viimasel korral tuli see ka juba paremini välja. Seega...vaja ikka veel harjutada.

Tantsude vahepeal anti ülevaade eelolevast peaproovist ja sellega seonduvatest detailidest, mida meeles hoida. Mällu oli vaja talletada ka kõik tantsude väljamineku ja sissetulemise kohad ja fraasid, millega liikuma hakata. Sööme aga eelolevatel päevadel B-rühma vitamiine, glutamiinhapet jms sisaldavaid toite, küll siis õigel päeval ka kõik meeles püsib. Ja lõpetuseks... kõige tähtsam on hoida suud igas olukorras naerul ja ega siis pealtvaataja pisivigu ka tähele pane. Peaasi,et me kõik sellest peost rõõmu tunneksime!! 

Eveliin A

esimene ühisproov maakonnapeoks

Mingil kummalisel põhjusel ei olnud keegi õhinal ega kahe käega poolt maakonnapeo ühistantsimisest ja proovist blogipostitust kirjutama. Seekord ei võetud vedu ka sellest ideest, et tähestikulises järjekorras iga rühmaliige hakkaks järgemööda toimuvatest ettevõtmistest ja esinemistest kirjutama. Kokku lepiti, et igaüks ütleb ühe lause toimunust. Aivi sai oma lausega maha juba esimese päeva alguses, kui tõdes, et parklas ei ole vabu kohti ning autosid on väga palju. Järgmisel päeval oli Kristi mures Riina (K) pärast ning küsis üle, kas keerutusrohud on ikka võetud? Riinal (K) oli seekord kõik kontrolli all, kuid Elbele transporditi medikamendid tagantjärele kohale. Teiste mõtteid toimunust ootame kommentaariumisse. Kas selliselt saaks ka ülevaatliku postituse, jäägu kõigi endi mõtiskleda?

Kohustuslik grupipilt 

Laupäeval startisime kella 16-st Kärust kolme autoga Kohila poole, kus toimusid tantsude proovid nii spordihoone võimlas kui ka kooli aulas. Vaatamata mitmete naksakate emmede väikeste laste kõhuviirusele, oli rühm täies koosseisus kohal. Kahjuks Heili pidi koju jääma oma raske seljavigastuse tõttu. Tema asemel tantsis Elbe, kes on paari kuuga usinalt tantse õppinud ning algselt tuli hoopis nö asendusliikmeks. Proovis võeti tantsud läbi esmalt lugemisega ning seejärel juba muusikaga. Pandi paika sissetulekud ja väljaminekud.  

Esimese tantsuna prooviti läbi spetsiaalselt maakonnapeoks seatud tants laulule Ei me ette tea, mis tuleb kõigi maakonna naisrühmade poolt ettekandmisele.

Pärast kiiret õhtusööki alustati Viire takka läbitantsimisega. Nii mõnigi koht sai üle täpsustatud ja ühtlustatud. 

 

Õhtu viimase tantsuna võeti läbi tempokas Simmanipolka. Lõpetasime pisut varem ning olime kodus kella poole kümneks. 

Esimese õhtu lõppedes oli Mari nii segaduses, et kodupoole sõites, teatas ta tõsimeeli, et tal on ainult üks laps. See võtab hästi kokku meie esimese päeva "raske mõttetöö". 

Teine päev algas hommikul kell kaheksa, mil startisime jällegi Kohila poole. Teisel päeval oli peataolekut vähem ning pigem tekitas ärevust kokkutantsimine koos orkestri ja kooriga. Nüüd oli iga tantsu läbivõtmiseks pool tundi ning esimesena alustasime kiire Simmanipolkaga, mis võttis naha kohe märjaks. Järgnes Viire takka ning lõpetasime Ei me ette tea-ga. Ajakavast peeti täpselt kinni. Arutades tagasisõidul tihedat trennidega seotud tegemiste ajagraafikut, tõdes Aivi, et tavapärase kuuplaani asemel tuleb aprillis võtta nädal korraga.
Maakonnapeo peaproov toimub 22. mail, siis juba kohtume Tammemäel. 

Janelle L

Riina K Mina märgiksin ära Karini TÄNU tublidele rühmadele, kes võtsid vaevaks ära õppida Viire takka. Meie alles "väikelapse kingades" õppisime Eva juhendamisel suhteliselt raske tantsu ilusasti selgeks. Tänud Evale ja tervele rühmale, häbisse me igal juhul ei jäänud. Ja kõige liigutavamad olid Karini lõpupisarad. Tantsime vapralt EDASI ja ootame Heilit TAGASI