2018. aastal osaleme me esimest korda Järvamaa laulu- ja tantsupeol. Selle aasta peo teemaks on
„Oleks minu olemine“.
On imeilus päikesepaisteline päev. Algab see päev meie 10-le tantsijale õnneks mitte kohe
hommikul, vaid alles kell 15:15, mil hakkame, kes kuidas ja kellega, sõitma Paide poole, et jõuda
rongkäigu ajaks, mis peaks algama kell 16:30.
Kuna mingit infot täpse paiknemise kohta (Pärnu maantee on pisut laialivalguv) pole eelnevalt
antud, siis võtame koha sisse enam-vähem seal, kus arvame, et võiks olla. Mingi aja pärast saame ka
siiski teada, et kõik Käru rühmad peavad võtma üksteise järgi ja joonduma Türi valla lipu taha. Rongkäigule lähevad kolme omavalitsusüksuse - Paide
linna, Järva ja Türi valla kollektiivid vaheldumisi. Rongkäigu idee seisnes selles, et rongkäigu alguses on justkui kolm tugevat juurt, mis teine-teisest läbi põimudes hakkavad sirguma puuks. Tüvi ei ole sirgjooneline ja kohati on ehk ladvast murdumise märke, kuid visalt ja lähedusest tuge saades kasvatakse tugevaks ja tuulte käes vankumatuks. Meie rühma plagu kandsid sel korral tublid Kaja ja Mari.
 |
| Naksakad oma alustamiskorda ootamas. Pildistas Heili |
Teekond kultuurikeskuse lähedalt
kuni Vallimäeni võtab umbes 30-40 minutit. Kulgeb see rahulikus tempos ja ära ei väsita.
Lavale jõudes tervitab üks selle õhtu juhtidest meid soojade sõnadega ja avaldab head meelt meie
osalemise üle (kuna Käru esinejad pole enne Järvamaa ridades esinenud). Lava ise oli kujundatud
vastavalt peo läbivale teemale, milleks oli mets. Puuriidad ja puukuur lava kõrval ning kasepuud ja
aiad, nagu 100 aastat tagasi, esinejate taga. Peo peategelaseks oli aga üks Järvamaa vana peremees
nimega Uno, kes jutustas etteastete vahel oma lugusid.
Kuni meie etteasteni võtsime koha sisse lava kõrval muruplatsil. Eva palvel ja endi jaoks sammude
kinnistamiseks teeme mäe otsas ka üks kord tantsu läbi. Pälvime isegi selle tegelikult üldse mitte nii
perfektse esituse eest meid taamal piilunud pealtvaatajate aplausi :)
13 oli kava järjekorras see number, mitmendana pidime me lavale minema ja „Kihnu ratast“
esitama. Ei teagi nüüd, kas see number pidi meile õnne või ebaõnne tooma. Võrreldes peaproovis
saadud juhiste järgi läks miski veidi nihu ikka küll. Aga sellest vast pealtvaatajad üldse aru ei
saanudki. Ja kõik laval olnud naisrühmad said selle ootamatuse varjamisega väga hästi hakkama :).
Tants esitatud, sai nüüd iga tantsija edasi teha, mida just soovis. Mõned läksid kohe koju ja teised, kes
ootasid nt. oma laululaste järgi (kes esitasid viimastena 2 laulu), said nüüd vabalt ka ise pealtvaataja
rollis olla ja nautida kogu järlejäänud kava. Väga toredad esitused tegid minu meelest just noorte
kollektiivid.
Kuna kõik esinejad olid enne esinemisi toidutalongid saanud (mida tegelikult keegi üldse näha ei
soovinudki), siis käis enamus tantsijaid ka söömas, kus valikus oli kas hernesupp või borš ning morss
ja komm. Mõlemad supid olid väga maitsvad ja mõni võttis lausa 2 portsjonit.
Pidu lõppes umbes 20 ajal.
Üldkokkuvõttes oli tore õhtupoolik. Ja saime jällegi ühe kogemuse võrra
rikkamaks. Kuna see oli meie jaoks teine maakonnapidu, siis tekkis ka loomulikult maakondade
vaheline võrdlusmoment. Kumb korraldusliku või sisu poolest meelepärasem oli, jäägu siis juba
igaühe enda teada.
 |
| Tänusõnad korraldajatele, juhendajatele.... Pildistas: Janelle |
Eveliin
Meediakajastusi:
