tantsupeo etendused

Täna siis ongi see päev…..

Kui eelnevatel päevadel saime hakkama ainult trenniriietega, siis täna hommikul oli vaja juba kogu tantsimiseks vajalik arsenal Kalevi staadionile kaasa võtta. Ootamas oli tõsine tööpäev, mille raames vaja kolm korda esineda. Sigimist ja sagimist oli nüüd juba kordades rohkem kui trennipäevadel, sest kogu tantsupeo rahvas, keda oli kokku 10540 inimest, pidi üksteise kohaloluga arvestama. Peab kohe ka ära mainima, et Ilmataat oli vist samuti tantsija, sest vihma meie oma esinemiste ajal (ja üldse kogu nädala jooksul) ei saanud.

Pidev riiete selgapanemine ja vahetamine meie pesas. Pildistas Janelle

Kell 08:30 olid meie seast esimesed tulijad juba meelepärase platsi meile leidnud ning kohe algas ka riiete selgapanek (tanud, seelikud, põlled), sest läbimäng-peaproov algas juba kell 9. 

See oli justkui tunnikontroll saamaks teada, kas nädala jagu õppimisest on ikka kasu ka olnud. Tõeline kontrolltöö, ütleks et isegi nagu eksam, ootab aga ees meid homme õhtul tantsides III etendusel, mil juba kogu Eesti näeb kõiki tantse otseülekandena. 

Oma esimest püünele pääsemist tantsuga „Oti rattad“ pidime ootama ca 1 tund. Kuigi olime kõiki oma tantse lihvinud peaaegu et täiuseni, tuleb esinemisnärv mingil moel ikka sisse. Seda enam, et enamus meist oli ikkagi üldse elus esimest korda tantsupeol tantsimas.

Oti rattaid tantsimas. Pildistas Aljona S. 

Oti rataste stardikoht. Pildistas keegi. 

Kui meie teine tants „Targa rehealune“ ja üldtantsud „Maa hing“ ning „Tuljak“ ka läbi tantsitud said, võttis enamus meist suuna staadioni kõrvale üles pandud toidutelki, et saada kehakinnitus erinevate valikus olnud suppide toel enne kella 15:00 algavat peaproov-etendust, kus olid pealtvaatajateks suuremalt jaolt need tantsijad, kes kahjuks eelvoorudest edasi suurele peole ei pääsenud. 

Alati leidus aega ka grupipildiks. Pildistas keegi. 

Mainimist tasub ka ära see, et tantsu „Maa hing“ ajal joonistus väljakul osadest naisrühmadest välja Eesti kontuurjoontega kaart. Ning meie olime samuti need õnnelikud, kes kuulusid nende hulka.

Peaproov-etenduse ja I etenduse vahele jäävat vaba aega kasutas aga igaüks juba endale meelepäraselt. Et suurem osa tantsupeolistest oli linna peale laiali läinud, sai nüüd rahulikumalt ka pikkades järjekordades seismata tutvuda kohapeal pakutavaga või siis niisama päikest nautides.

Tantsupeo tule süütamine. Pildistas Janelle

Enne kui tantsupeo I etendus sai alata, tuli läidata Laulu- ja Tantsupeo tuli, mis enne väljakule saabumist ka tantsijate aplodeerimise saatel väljaku tagant meie istumisplatsi eest läbi sõitis.

Meie pika päeva lõpetas kell 19:00 algav I etendus, mis päris ilma viperusteta siiski ei möödunud, sest olin ise teiste tantsijate esinemise vaatamisse nii süvenenud, et unustasin oma tantsu järjekorra täiesti ära ja oi kui kiiresti mu süda lõi ja jalad liikusid, kui selle avastasin, et meie tantsijad on juba väljakul.Õnneks jõudsin siiski õigeks ajaks kohale.

Etenduste tähtsamal ehk teisel päeval saime hommikul veidi kauem magada kui muidu, sest II etendus algas alles kell 11. Nüüd sujus juba kõik päris hästi ja pingevabamalt, sest eile oli kogu kava juba 3 korda läbi tehtud. Et õhtu ja kogu peo viimase, III etenduseni jäi nüüd aega rohkem kui 4 tundi, siis võtsime teha ära üks kohustuslik pildistamine. Kellelgi tuli äge mõte teha pilt staadioni jooksurajal.Ja saigi siis võetud poos viitstardiks ning ütlemata toredad pildid tulid neist välja. Loomulikult sai tehtud pilt ka tule juures (ametlik pilt sai kohapeal olnud fotograafi poolt meil samuti tantsude vahepeal ära tehtud).

Kohustuslik pilt ka tantsupeo tulekoha juures. Pildistas keegi.

Tähelepanu, valmis olla ja start! Pildistas keegi

Peale pildistamist võtsime vastu otsuse minna ühiselt linna peale einestama. Suund võeti trammiga T1 keskuse poole. Keskuses sees jagunesime aga kaheks grupiks vastavalt sellele, millist menüüd keegi eelistas. Kes mekkis pelmeene, kes kebabi või šnitslit. Pooled väisasid veel katuseterrassil olevat vaateratast (sai ka tantsupeolise eelise ära kasutada makstes vaid poole hinnast) ja ülejäänud lasid hea maitsta hõrgutavatel kookidel.

Näljased peolised oma sööke ootamas. Pildistas Janelle

Viimane etendus kujunes emotsiooniderohkeks, sest nüüd oligi kõik see läbi saamas, millest oli isegi kahju. Oleks soovinud ja jõudnud veel nii mõnegi etenduse anda. Et õhtu kulmineerus kõikide liigijuhtide ja üldse rühmajuhtide tänamisega, siis olime ka meie selleks ette valmistunud ning samal ajal teiste tänamisega jooksin minagi Evale lillekimpu tooma, mis sai talle tantsuplatsil üle antud kollektiivse kallistamise saatel.

Tänud veelkord meie juhendajale Evale,
et sa meiega selle teekonna ette võtsid! Pildistas Janelle

Kui kogu see ovatsioon mingil hetkel otsa sai, siis tuli isegi kurb tunne südamesse. Oli olnud terve aasta täis pingutusi, pidevat eneseületust ning täiuseni lihvimist. Aga see kõik tasus end ära, sest kogemus, mis me sealt saime, jääb meile alatiseks meelde. Seda enam, et see oli meie rühmale ikkagi see esimene tantsupidu, millel osalesime.

Meediakajastusi: 
Kogu tantsupeo etendust võimalik vaadata: ERR

Delfi kajastused
Postimehe kajastused 

Eveliin

jaanipäev

Jalasoojendust alustasime jaanipäeval juba hommikul kell pool 10, kui tantsisime ja harjutasime õhtuseks esinemiseks veelkord Vigala reilenderit ja Oti rattaid. Kuigi neid tantse on juba üksjagu tantsitud, tuleb „sooloesinemisi“ ikka ette, aga see käib ainult asja juurde ja seda puhtam on ka päris esinemine. Proov tehtud, algas osade naksakate jaoks veel Käru spordipäeval spordivoor, et siis õhtul taas Simmaniplatsile kokku tulla. Kokku lepitud kella 20 asemel saime oma etteasteid vaheldumisi laste ja memmedega alustada viisaka hilinemisega. 

Enne seda poseerisime muidugi ka oma klassikalise ühispildi jaoks. 

Kuigi 2019 oli Naksakatele vist juba kuues aasta järjest Käru jaanipäeval esineda ja kohalikke lõbustada, saime siiski jätkuvalt arvestatava aplausi osaliseks. Minu külaline ütles Oti rataste järgselt kommentaariks, et see oli ikka väga hästi tantsitud ja eriti kihvt tants, kohe nii kihvt, et hakka või ise rahvatantsimise peale mõtlema.

Tantsus Oti rattad kaldristi moodustamine. 

Tantsu Oti rattad lõpupoos.

Ülejäänud õhtu möödus juba meeleoluka jaanitule süütamise (enne sai tulevalvur Jaan ka ikka lõkkeaseme otsast alla puhkama), Kärude muuseumi külastamise ja ohtrate laste mängude tähe all.

Nüüd on vaja rahvariided selga panna veel 29. juunil tantsupeo tule vastu võtmiseks Kärus ja siis ootabki Naksakaid juba tantsupeo tihe nädal ning sellega kaasnev elu-melu.

Kristi

Järvamaa laulu- ja tantsupidu "Ma mõtlesin, et..."

Seekordne Järvamaa laulu- ja tantsupidu toimus Türil ning seekordseks peo teemaks oli "Ma mõtlesin, et..". Peo idee autorite eesmärgiks oli mõelda üheskoos mõtteid Järvamaast keskendudes nii olevikule kui tulevikule. 

Nädal enne Järvamaa pidu tegime naisrühmadega, kes peol üles astuvad ühisproovi Türi laululaval. Naksakad tantsisid sel korral vaid naisrühmade tantsu Oti rattad ning osalesid peo lõpus ühisliikumises. Järvamaa peo jaoks mõeldud naisrühmade teist tantsu otsustasime ühiselt mitte tantsida.  

Kõigepealt seljad sirgu... Pildistas Janelle

...ja vaade kaamerasse. Pildistas Janelle

Kõikide rühmade tantsjad kogunesid peopäeval veel korra kokku, et harjutada üheskoos lõpuliikumist. Eraldi peaproovi, kus kõik etteasted järjest läbi tehakse ei olnud. 

Nagu ikka algas pidu rongkäiguga, kus suundusime mööda kesklinna tänavaid laululava poole. 

Rongkäigu liikuma hakkamise ootuses. Pildistas Merle Rüütel

Kohustuslik grupipilt. Pildistas Merle Rüütel

Rongkäigurütmis.. Tuul tahtis ära viia. Pildistas Teet Reier

Esinemispaika kohale jõudes seadsime sammud suppi sööma. Seejärel saime asuda pidu nautima, sest meie tants Oti rattad tuli esitlusele alles lõpu poole. Pikka esinemisjärjekorra ootust sisustasime nii peo vaatamise, omavahel muljetamise, platsil erinevaid kaupu uudistades ja süües. 

Lõpuks jõudis ka esinemisjärjekord meie tantsuni Oti rattad. Seekord pidime tantsima ilma Riina H-ta, sest ta viibis peo ajal koolis. Seega pidime ühe tühja kohaga hakkama saama. Nagu ikka mõned viperused sisse tulid, aga peamine oli see, et meil endil olid rõõmsad ja naerusuised näod ees. 

Veel paar tantsu ja laulu pidime kannatama ning siis saime üheskoos teiste rühmadega juba lõpuliikumiseks lavale minna. Pidime pingsalt meeles hoidma, mis ajal tuleb hakata lavale liikuma ning mis ajal on vaja lõpus püsti tõusta ning lehvitada. Üheskoos oli laval väga palju tantsjaid, mis oli väga võimas!

See jäi ka viimakse korraks kui Ilme meiega üheskoos tantsis...

Miinuseks peo juures oli see, et pidu venis liialt pikaks ning mida õhtupoole seda kehvemaks ka ilm läks. Kui oleks vahetekstide ajal laval ka samaaegselt rohkem liikumist toimunud oleks kindlasti pealtvaatajatele kogu etendus huvitavamalt möödunud. 

Janelle

teine ja otsustav ettetantsimine

Kui aastate möödudes küsida minult: „Mida tähendab sinule 2019 aasta 24. märts?“ Siis võin üsna kindlalt vastata: „Sellel päeval otsustati meie saatuse üle, kas Käru naisrühm Naksakad pääsevad juubelitantsupeole – „Minu arm“. Minu jaoks on see esimene tantsupidu, millest saaksin osaleda kui tantsija. Arvan, et nii on see ka mõne teise Naksakad liikme puhul.

Kaunil, kargel märtsi hommikul vurasid neli autot säravates rahvariietes naistega, nii mõnelgi väike ärevus südames, Paide poole. On otsustamise päev!

Ettevalmistused ülesastumiseks. Pildistas Janelle

Naksakatega samas liigis, pürgivad Järvamaalt tantsupeole veel neli naisrühma. Oleme hooaja jooksul palju treeninud ning samme lihvinud. Tantsisime ette kaks n2 liigi tantsu,„Targa rehealune“ ja „Oti rattad“ ning ühistantsu „Maa hing“, mida saime harjutada vaid mõned trennipäevad. Hindajateks – saatuse üle otsustajateks, liigijuht Erika Põlendik ning assistent, muide „Oti rattad“ autor, Maire Udras. Ruum ettetantsimiseks ei olnud küll mõõtmetes, mis meile eelnevalt harjutamiseks olnud, suutsime päris hästi oma tiivikud ja ringid sellesse mahutada. Olid teisedki veidi segaduses, ühe rühma puhul pidid hindajad teise saali serva kolima. Ettetantsimisel mingeid suuremaid apsakaid ei juhtunud ja tase oli üsna ühtlane. Võib loota, et pääs tantsupeole on „fifty-fifty“. Töö tehtud suundusime kohvikusse Südamesahver, kus kohvilauas arutasime kuidas läks meil ning „kritiseerisime“ teisi tantsurühmi.

Kohustuslik pilt Südamesahvri fotonurgas. 

Kaja V

esimene ettetantsimine Paides

Tänavuse hooaja suur soovunelm meie rühmal on osalemine XX tantsupeol. Selle nimel on viimastel kuudel hoogsalt trenni tehtud ning alates novembrikuust lausa kaks korda nädalas. Naisrühmad said ise valiku teha, kas valida liik N1 või N2. Meie valik jäi N2, kus õppisime ära kaks tantsu: „Targa rehealune“ (Heino Aassalu) ja „Oti rattad“ (Maire Udras).

Lisakoormus langes meie juhendajale, kuna olude sunnil astus Eva ka tantsijate ridadesse. Nii see juhendamine ning iseõppimine kulges. Abikäe ulatas kolleeg ja hea tuttav tantsukooli päevilt - Kerli, kes kriitilisel pilgul võttis osa meie treeningtunnist. 

Kätte jõudis ettetantsimise päev - 27. jaanuar. Veel sama päeva hommikul saime kokku, et tantsud läbi tantsida ning veel viimased parandused teha. Viimastes proovides selgus, et pastlad ei taha kohe üldse jalas püsida. 

Paide Muusika- ja Teatrimaja suure saali laval saime korraks tantsud läbi tantsida, et aimu saada mis suunas esineda. Esimese hooga olimegi nagu peata kanad. Kõrged hindajad asutasid end lava külgmistesse aksidesse, jälgisid kullipilgul rühmade etteasteid ning märkisid üles kõik apsud ja vead. Kohal oli tantsu autor Maire Udras, kes lõpetuseks andis nähtule omapoolse hinnangu. Viie rühma 2 tantsu ülevaadatud, head ja vead edasi antud, oli aeg lava vabastada järgmistele rühmadele. Kuklas tiksumas soovitus, et nüüd on aeg tantsima hakata. Pääs tantsupeole selgub alles maikuus.  

Tantsupäeva lõpetuseks kogunes rühm Käru muuseumi, et üle vaadata lastekärude, -vankrite ekspositsioon, 
õnnitleda sünnipäevalaps Kristit, jagada värselt muljeid ja 

juua tassike teed ning klaasike turgutavat ingverijooki. 

Pildid ja tekst Ilme