maakonna peaproov Tammemäel

Kella 14:30ks olime kõik end autodesse paigutanud ja sõit Rapla poole võis alata. Viimased said kätte veel autosse istudes ka oma uhiuued tellitud kingad. 

Riina K. asemel pidi proovis tantsima Eva, sest Riina põlv on päris haige ja tantsida ei kannata mitte üks teps. Hea, et Elbegi oma kipsist lahti sai. Vähemalt oli terve rühmajagu naisi olemas. Olime enne oma paikapandud kellaaega juba kohal. Enne meie lavaleastumist oli oma oskusi lihvimas teine liik naisrühmi. Seda lihviti nii palju, et pool tundi läks planeeritud ajakavast üle. No aga polnud hullu...päike paistis ja tore oli vahelduseks kasvõi väheseks ajakski pealtvaataja rollis olla. Kohustuslikud ülesvõtted said meie kohalolemisest ka kohe tehtud. 

Kui meie kord kätte jõudis, siis alustasime tantsuga „Ei me ette tea". Aega võttis kõigepealt meie kõikide äramahutamine etteantud piiridesse. Siis tantsisime mõned korrad juba muusikaga läbi ning kohe võeti ette järgmine tants - „Oige ja vasemba“. Aga oh väikest üllatust-seda tantsu me tegelikult tantsima ise ei peagi. Teeme lihtsalt pealtvaatajate vahel seistes lavalolevate tantsijatega samal ajal põhimõtteliselt samu liigutusi. Edasi nägi proovipäev meile ette „Viire takka“. No sellega oli ikka minu meelest pusimist. Vaja oli mõni asi ka ümber õppida. Kohilas ei tohtinud mõne koha peal alla laskuda. Nüüd aga just pidime seda tegema. Kui saaks ka kõik rühmad koos ilusti selle ühise rea sirgeks,küll siis oleks super. Tantsu seadja Karin Andesalu käis ja ajas kõiki õigetesse punktidesse ning vaatas,et”mustril” oleks nurgad ikka teravad ja poolkaared ilusad ümmargused. Meelde jäi selle tantsuga kindlasti mulle see,et kuskilt kukla tagant kostis Eva hääl:”Eveliin, jäid jälle hiljaks”,”Eveliin, joondu!”. Vaagisin hiljem kodus neid sõnu ja oskaksin nagu küll teha õigesti, aga tantsuplatsil ei tahtnud mitte nii välja tulla. Viimasena tuli näidata oskusi „Simmanipolkaga”. Kuna Elbe jalg veel päris hüppamist ei kannatanud, siis tema jäi pealtvaataja rolli mäe otsa meid vaatama. Mainis hiljem, et diagonaalid olid meie enda rühma otsadel veidi logisenud. Viimasel korral tuli see ka juba paremini välja. Seega...vaja ikka veel harjutada.

Tantsude vahepeal anti ülevaade eelolevast peaproovist ja sellega seonduvatest detailidest, mida meeles hoida. Mällu oli vaja talletada ka kõik tantsude väljamineku ja sissetulemise kohad ja fraasid, millega liikuma hakata. Sööme aga eelolevatel päevadel B-rühma vitamiine, glutamiinhapet jms sisaldavaid toite, küll siis õigel päeval ka kõik meeles püsib. Ja lõpetuseks... kõige tähtsam on hoida suud igas olukorras naerul ja ega siis pealtvaataja pisivigu ka tähele pane. Peaasi,et me kõik sellest peost rõõmu tunneksime!! 

Eveliin A