ettetantsimine Märjamaal

Lõpuks jõudis kätte see kaua oodatud ja kardetud õhtupoolik, kui Naksakad naised pidid näitama, mida nad suudavad ja kui naksakad nad tegelikult on. Ühiste ja individuaalsete pingutuste tulemusena said peaproovi õhtuks valmis meie ilusad värvilised tanud. Särgidki said selga üsna viimasel minutil. Neljapäevane peaproov oli küll julgustav, kuid kusagil kuklas tiksus väike mõte, et äkki me ei pääsegi peole.
Märjamaal tegime kõik oma suud Eva huulepulgaga korralikult punaseks ja tõmbasime vöökohad eriti kõvasti kokku, et karm komisjon ei märkaks eksisamme ja muid soolosid.

Kuid nagu ikka, nii ka seal, tulid mõned „üllatused“, eks igaüks ise teab. Eva ütles selle peale, et tema teadis juba täpselt ette, mida keegi teeb ja kuidas, kuna tunneb meid juba nii hästi ning oleks võinud logi juba eelmisel õhtul ette valmis kirjutada. Kuid oma rühma nime me häbisse ei jätnud ja tantsisime nii hästi, kui sel hetkel suutsime. Ka publiku hulgast olla kuuldud kiidusõnu meie aadressil. Korraks ajasime nina päris püsti, sest teiste rühmade tõlgendused tantsudest panid meid kohati imestama. Ja kui selgus, et kõik need teised „simmajad ja piigad“ pääsevad ka peole, võis tajuda isegi kerget pettumust. Kuid Eva tõi meid järgmises trennis juba maa peale tagasi, öeldes, et end võrrelda tasub endast parematega ja alati saab paremini. 

Reede 22. aprill oli Naksakate jaoks uus kogemus, sest esimest korda esinesime oma uutes rahvarõivastes, esinesime inimestele, kes rahvatantsu teavad ja õpetavad ning nüüd läheme varsti oma esimesele tantsupeole. Saame näha kas kuulume Eesti top 20 naisrühma hulka, kes saavad tantsida naistepeol „Ma es kuule“ platsi keskel või peame jääma müürilillekesteks platsi äärel.

Ülo Luhti koomilised kommentaarid „Leidmise“ kohta ning Kristi ja Mari nende järgi püüdlikult tantsimas on Janellel isegi üles filmitud.

Ja kas Vigalat tantsime elronisse või ilmarisse, selgub alles Jõgeval, niikaua tantsime originaali.

Tagasiteel sai Aivi autos pingevabalt plaane tehtud, et suveks võiks kõik endale ripsmepikendused paigaldada ja linased kleidid jäävad nüüd pidude proovides käimiseks.

Mari K

"Kohtumõistmist" ootamas

Kommentaar Heililt: Meie naised tantsivad nii hästi, et laval olev proua hoiab pead kinni - et kust küll sellised mammud tulid!! PS! Nokitsen siin oma tanu kallal - Aivi tegi mulle järeleaitamistundi, ainuke mõte mis peas on - kui peab, siis peab, muidu küll ei teeks! Ausõna austan neid käsitööhuvilisi Eestimaa naisi, kes on kogu oma perele rõivad selga teinud! Mu pere käiks vist kobruleht ees ja taga. 

Naiste tantsupeo ülevaatus N5 

Maie Orav Vigala reinlender

Ülle Feršel Ma es kuule

Eesti rahvatants  Muhu kannanöör

Maido Saar Leidmine 

vastsed rahvariided valmis

Käru naisrühma naised said 21. aprilliks selga tuttuued rahvariided. 

Tegemist on Vändra kihelkonna riietega. Praegu kuulub tantsurühma rõivakomplekti kirivöö, villane triibuseelik, pikk linane särk, rätik, põll ja kabimüts. Mütsid valmisid naiste endi kätetööna. Põlled, särgid ja seelikud õmbles Traageldaja OÜ rahvarõiva õmblemise koolitusega Anne Musta. Vööd valmisid vöömeistri Malle Eddori näppude all. Rätid on tellitud otse Venemaalt, abiks Aljona Suržikova kontaktid. Aitäh kõigile, kes abistasid. Rahvariiete soetamist toetas Eesti kultuurkapital. Toetust saadi ka Laulu- ja Tantsupeo SA riiklikust toetusprogrammist ning oma panuse andsid tantsijad ise. Pearahastajaks oli siiski oma Käru vald. Edaspidi on plaanis valmistada särkide peal kantavad kampsunid ning rõivakomplekti muudaks täielikuks pikk-kuub. 

Esimene ülesastumine uutes riietes tehti 21. aprillil treeningtunnis oma pereliikmetele ja juba järgmisel päeval tantsiti Märjamaa rahvamajas, kus toimus Raplamaa rühmade ettetantsimine suvisele naistetantsupeole pääsemiseks. Ettetantsimise kokkuvõtteks võib öelda, et Käru Naksakad naised on peole oodatud! Lähiajal näeb meie naisrühma tantsimas valla emadepäeva kontserdil.

Eva Seera

Käru Vallaleht 2016, nr 4.

Juhhei! Juba koidab ettetantsimise päev ning kohustusliku ühispildi tegemiseks on vajalik arv tantsijaid reas, kõik esmavajalik üll otse nõelasilmast tulnud. Osavad näpud seavad paika veel viimaseid tanupaelu. Omajagu võtab aega põllepaelte sättimine, vöö pingutamine, sõlgede ja rätiku kinnitamine. Kõige lõpuks pannakse pähe tanud, kes kuidas - kas klambrite, kummipaela või ausõnaga. Üsna pea selgub tõde, kas peakatted jäävad tantsukeerises püsima, pastlapaelad paika ja vööd vööle.

Meeldetuletus EVALT: "ah jaa, et meie rühma foto saaks erini kena ja ravarõivas ka korrektne, palun teil teha trenni jaoks meik. Rahvarõivaste klassika: silmad suured ja nähtavad, põsepuna palgele ja musisuu punaseks."

Kriitilise pilguga vaatatakse üle huulepulga toon ning peaproov algab. 

Meie juht Eva eristub soliidselt oma tumesinise kampsikuga 

Vasakult: Mari, Eveliin, Riina K, Aivi, Riina H, Meelike, Eva, Janelle, Ilme, Kaja, Kristi

Punased tanud on vähemuses, ruulivad kollased ja sinised

 pildistas Kalev

esimene ühisproov maakonnapeoks

Mingil kummalisel põhjusel ei olnud keegi õhinal ega kahe käega poolt maakonnapeo ühistantsimisest ja proovist blogipostitust kirjutama. Seekord ei võetud vedu ka sellest ideest, et tähestikulises järjekorras iga rühmaliige hakkaks järgemööda toimuvatest ettevõtmistest ja esinemistest kirjutama. Kokku lepiti, et igaüks ütleb ühe lause toimunust. Aivi sai oma lausega maha juba esimese päeva alguses, kui tõdes, et parklas ei ole vabu kohti ning autosid on väga palju. Järgmisel päeval oli Kristi mures Riina (K) pärast ning küsis üle, kas keerutusrohud on ikka võetud? Riinal (K) oli seekord kõik kontrolli all, kuid Elbele transporditi medikamendid tagantjärele kohale. Teiste mõtteid toimunust ootame kommentaariumisse. Kas selliselt saaks ka ülevaatliku postituse, jäägu kõigi endi mõtiskleda?

Kohustuslik grupipilt 

Laupäeval startisime kella 16-st Kärust kolme autoga Kohila poole, kus toimusid tantsude proovid nii spordihoone võimlas kui ka kooli aulas. Vaatamata mitmete naksakate emmede väikeste laste kõhuviirusele, oli rühm täies koosseisus kohal. Kahjuks Heili pidi koju jääma oma raske seljavigastuse tõttu. Tema asemel tantsis Elbe, kes on paari kuuga usinalt tantse õppinud ning algselt tuli hoopis nö asendusliikmeks. Proovis võeti tantsud läbi esmalt lugemisega ning seejärel juba muusikaga. Pandi paika sissetulekud ja väljaminekud.  

Esimese tantsuna prooviti läbi spetsiaalselt maakonnapeoks seatud tants laulule Ei me ette tea, mis tuleb kõigi maakonna naisrühmade poolt ettekandmisele.

Pärast kiiret õhtusööki alustati Viire takka läbitantsimisega. Nii mõnigi koht sai üle täpsustatud ja ühtlustatud. 

 

Õhtu viimase tantsuna võeti läbi tempokas Simmanipolka. Lõpetasime pisut varem ning olime kodus kella poole kümneks. 

Esimese õhtu lõppedes oli Mari nii segaduses, et kodupoole sõites, teatas ta tõsimeeli, et tal on ainult üks laps. See võtab hästi kokku meie esimese päeva "raske mõttetöö". 

Teine päev algas hommikul kell kaheksa, mil startisime jällegi Kohila poole. Teisel päeval oli peataolekut vähem ning pigem tekitas ärevust kokkutantsimine koos orkestri ja kooriga. Nüüd oli iga tantsu läbivõtmiseks pool tundi ning esimesena alustasime kiire Simmanipolkaga, mis võttis naha kohe märjaks. Järgnes Viire takka ning lõpetasime Ei me ette tea-ga. Ajakavast peeti täpselt kinni. Arutades tagasisõidul tihedat trennidega seotud tegemiste ajagraafikut, tõdes Aivi, et tavapärase kuuplaani asemel tuleb aprillis võtta nädal korraga.
Maakonnapeo peaproov toimub 22. mail, siis juba kohtume Tammemäel. 

Janelle L

Riina K Mina märgiksin ära Karini TÄNU tublidele rühmadele, kes võtsid vaevaks ära õppida Viire takka. Meie alles "väikelapse kingades" õppisime Eva juhendamisel suhteliselt raske tantsu ilusasti selgeks. Tänud Evale ja tervele rühmale, häbisse me igal juhul ei jäänud. Ja kõige liigutavamad olid Karini lõpupisarad. Tantsime vapralt EDASI ja ootame Heilit TAGASI