28. mai hommikul kell
9.20 sõitsime Kärust Rapla suunas, kus toimus Raplamaa
laulu- ja tantsupidu, millest ka meie rühm esmakordselt osa võttis.
Paljudele oli see esimene suurem pidu, mistõttu Eva andis meile
eelnevalt infot, mida kõike vaja kaasa võtta.
Meie saime koguneda,
riideid vahetada, puhata, kohvetada Kristi töö juures. Aitäh,
Kristi!
Hommikupoolik algas laste
proovidega, millele järgnes peaproov. Saime kohe alguses avatantsu
„Oige ja Vasemba” ajal vahekäikudes käsi liigutada. Järgnesid
laulud ja tantsud, kõik omas õiges järjekorras ja nii mõnigi rühm
sai oma etteastet korrata. Tantsud mustrisse aetud ja saimegi lõunat
nautima minna. Pakuti seljankat, mis tegi huuled nii mõnusalt
oranžiks, et huulepulka poleks vaja olnudki. Kõhud täis ja võtsime
suuna jällegi oma peatuspaika, kus puhkasime, pildistasime,
muljetasime, kohvetasime, naljatlesime, tegime näod kaunimaks ja
loomulikult panime oma uhked rahvarõivad selga, et neid kogu
Raplamaale näidata ja saime tõesti oma riiete kohta palju kiidusõnu
ja komplimente!
Ettevalmistused, mille käigus said kõigil kindlalt vööd/põlled/sõled kinnitatud
 |
| Kohustuslik grupipilt tooli jm atribuutika abil enne rongkäiku - Janelle fotod |
Algamas oli rongkäik.
Meie rühma väga ilusat ja vahvat Naksakate lippu kandsid Aivi ja
Riina K. Mõtlesime välja tantsusammud, reastasime end tanude värvi
järgi ja olimegi valmis astuma! Rongkäik oli äge ja loomulikult
liigutasime käsi nagu avatantsu ajal ja peaks mainima, et mitmed
rühmad meie taga tegid seda ka. Käte liigutuste vahele seadsime ka
mõned naksakad sammud, rõõmsad huilged ja lehvitused. Jõudes
Tammemäele, tutvustati kõiki kollektiive, pidu võis alata ja meil
ikka „Oige ja Vasemba” kätega. Neid käsi sai sel päeval päris
palju! Siis sai ootust ja vaatust ja pingsalt oma korra ootamist.
Esimeseks tantsuks ühine valss „Ei me ette tea”, väike paus ja
siis juba kiirelt kaks tantsu järjest - „Viire Takka” ja
„Simmanipolka”. Kahe tantsu vahe oli päris lühike, mistõttu
tegime kiired jooksusammud, et oma õigele stardikohale jõuda. Ka
publiku seast oli kuulda, et küll need naised jooksevad kiirelt. Aga
ega kõik ei saa ju ometi ideaalselt minna. Nii me „Simmanipolka”
ajal lausa jooksime lavale ja mõni jäi veel ka murule, aga hoogne
tants sai plaksutuste saatel tantsitud ja võib-olla nii pidigi
olema.
Jaak Kadarik on tabanud Simmanipolka kõrghetked
Uskumatu tunne oli, et ohh, ongi tehtud nagu naksti!
Kõht oli nii tühi, et ikka hamburgerit pidid ka mõningad tantsulised endale lubama ja oligi veel jäänud tänamine ja meie ikka oma vahekäikudes.
Kojusõit, süda rahul, hing rõõmus ja nüüd jääb ainult veel uhkemat pidu oodata –
II Eesti Naiste Tantsupidu ja meie esireas!
Juhhuu!
Meelike S
28. mai hommikul kell
9.20 sõitsime Kärust Rapla suunas, kus toimus Raplamaa
laulu- ja tantsupidu, millest ka meie rühm esmakordselt osa võttis.
Paljudele oli see esimene suurem pidu, mistõttu Eva andis meile
eelnevalt infot, mida kõike vaja kaasa võtta.
