Kui aastate möödudes küsida minult: „Mida tähendab sinule 2019 aasta 24. märts?“ Siis võin üsna kindlalt vastata: „Sellel päeval otsustati meie saatuse üle, kas Käru naisrühm Naksakad pääsevad juubelitantsupeole – „Minu arm“. Minu jaoks on see esimene tantsupidu, millest saaksin osaleda kui tantsija. Arvan, et nii on see ka mõne teise Naksakad liikme puhul.
Kaunil, kargel märtsi hommikul vurasid neli autot säravates rahvariietes naistega, nii mõnelgi väike ärevus südames, Paide poole. On otsustamise päev!
Ettevalmistused ülesastumiseks. Pildistas Janelle |
Naksakatega samas liigis, pürgivad Järvamaalt tantsupeole veel neli naisrühma. Oleme hooaja jooksul palju treeninud ning samme lihvinud. Tantsisime ette kaks n2 liigi tantsu,„Targa rehealune“ ja „Oti rattad“ ning ühistantsu „Maa hing“, mida saime harjutada vaid mõned trennipäevad. Hindajateks – saatuse üle otsustajateks, liigijuht Erika Põlendik ning assistent, muide „Oti rattad“ autor, Maire Udras. Ruum ettetantsimiseks ei olnud küll mõõtmetes, mis meile eelnevalt harjutamiseks olnud, suutsime päris hästi oma tiivikud ja ringid sellesse mahutada. Olid teisedki veidi segaduses, ühe rühma puhul pidid hindajad teise saali serva kolima. Ettetantsimisel mingeid suuremaid apsakaid ei juhtunud ja tase oli üsna ühtlane. Võib loota, et pääs tantsupeole on „fifty-fifty“. Töö tehtud suundusime kohvikusse Südamesahver, kus kohvilauas arutasime kuidas läks meil ning „kritiseerisime“ teisi tantsurühmi.
Kohustuslik pilt Südamesahvri fotonurgas. |
Kaja V