Märkamatult ongi kätte jõudnud Europeade viimane päev. Kõik said hakkama ööbimise ning elu korraldusega Nummi kooli kunstiklassis. Kui kahe rühma õhkmadratsid põrandale laiali laotati, siis astumise ruumi jäi minimaalselt. Kui Kaja seda ruumikitsikust nägi, oli ta kohe nõus ööbima tuttavate juures ning Aivi broneeris "ettenägelikult" koha oma perele ja endale hotellis, meie kodukooli lähedale (ülisuur juhus). Meie tubli noorliige Ade smuugeldas end sujuvalt sõbranna Maria juurde. Siis jäi tühjaks ka Aime koht, kes õnnetu kukkumise tõttu avakontserdil lahkus enne Europeade´i lõppu. Päris viimaseks ööks lahkusid ka mõned Kärutajad, nii et viimasel ööl oli ruumi laialt käes. Akende all oma koha leidnud olid esiti õnnelikud, et said ruumi õhutada oma äranägemise järgi. Aga üllatus-üllatus, kuigi aken oli ööseks suletud, siis tuuletõmbus jäi. Nii sai mõnigi meist nohu, mis sest et magati rätik või müts peas. Kurja juureks olid ventilatsiooniavad, mis kõrgusid lae all akende juures.
Selgeks sai nipp, kuidas hääletult õhkmadratsil külge keerata. Festivali lõppedes sai väga soodsa raha eest (5€) koju kaasa osta oma küljealuse, soovi korral ka naabri oma. Paljud kasutasidki seda võimalust.
Suurt poleemikat ja nurinat tekitas tualettide vähene arv korrusel. Öömajalisi jagus meie korrusele tublisti üle saja ning sel korrusel oli 2 WC-d. Kusjuures oli neid võimalik kasutada ka duširuumina. Aga oh üllatust, viimasel ööl selgus, et meile väga lähedal poole korruse jagu allpool oli olemas paljude kabiinidega tualettruum. Tegelikult ju probleemi ei olnud, oli ainult väike infosulg.
Sujuvalt liikus kell ka viimasel ööl üle kesköö kui pillimäng, laul ja naer vaibus koridoris ning viimased seltskonnalõvid põhku pugesid. Hommik terendas loetud tundide pärast ja agarad ärkajad olid enne 6 juba jalul. Veel üks tavapärane hommikusöök kooli söögisaalis ning asjade paigutamine- pakkimine bussi ja juba veeres täies lastis buss Helsingi poole. Ummikutest pääsenud, olime parasjagu varakult sadamas platsis. Pilistvere Pillimehed ja segakoor Leelo tänasid ühises ringis oma tublisid juhendajaid, bussijuhti ning Kärutajatest ja Naksakatest reisikaaslasi.
Tagasisõit toimus Viking Line laevaga. Parjalt oli aega rahulikult lõunatada ja poodides uudistada (veel head ja paremat kodustele soetada).
Rõõm oli suur kui Tallinna sadamasse olime jõudnud, sest koju enam ei olnud pikk maa. Punane buss ootamas ning kõik bussis võis reis kodupoole jätkuda. Esimeseks peatuseks oli Rapla, kus Kärutajate Taavi lahkus meie hulgast. Ja juba õige pea saabusime Kärusse. Kärus tänasime bussijuhti ja oma reisikaaslasi pisikeste meenetega. Heili kamandas Riina K autoga järgi ning kõigile pakuti küüti, kellel polnud võimalik kedagi järgi kutsuda. Ja kogu kraam mahtus ka peale.
Suur oli rõõm koju tagasi jõuda!
Ilme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar