26 mai 2018

Järvamaa laulu- ja tantsupidu "Oleks minu olemine"

2018. aastal osaleme me esimest korda Järvamaa laulu- ja tantsupeol. Selle aasta peo teemaks on „Oleks minu olemine“. 
On imeilus päikesepaisteline päev. Algab see päev meie 10-le tantsijale õnneks mitte kohe hommikul, vaid alles kell 15:15, mil hakkame, kes kuidas ja kellega, sõitma Paide poole, et jõuda rongkäigu ajaks, mis peaks algama kell 16:30. 
Kuna mingit infot täpse paiknemise kohta (Pärnu maantee on pisut laialivalguv) pole eelnevalt antud, siis võtame koha sisse enam-vähem seal, kus arvame, et võiks olla. Mingi aja pärast saame ka siiski teada, et kõik Käru rühmad peavad võtma üksteise järgi ja joonduma Türi valla lipu taha. Rongkäigule lähevad kolme omavalitsusüksuse - Paide linna, Järva ja Türi valla kollektiivid vaheldumisi. Rongkäigu idee seisnes selles, et rongkäigu alguses on justkui kolm tugevat juurt, mis teine-teisest läbi põimudes hakkavad sirguma puuks. Tüvi ei ole sirgjooneline ja kohati on ehk ladvast murdumise märke, kuid visalt ja lähedusest tuge saades kasvatakse tugevaks ja tuulte käes vankumatuks. Meie rühma plagu kandsid sel korral tublid Kaja ja Mari. 
Naksakad oma alustamiskorda ootamas. Pildistas Heili
Teekond kultuurikeskuse lähedalt kuni Vallimäeni võtab umbes 30-40 minutit. Kulgeb see rahulikus tempos ja ära ei väsita. Lavale jõudes tervitab üks selle õhtu juhtidest meid soojade sõnadega ja avaldab head meelt meie osalemise üle (kuna Käru esinejad pole enne Järvamaa ridades esinenud). Lava ise oli kujundatud vastavalt peo läbivale teemale, milleks oli mets. Puuriidad ja puukuur lava kõrval ning kasepuud ja aiad, nagu 100 aastat tagasi, esinejate taga. Peo peategelaseks oli aga üks Järvamaa vana peremees nimega Uno, kes jutustas etteastete vahel oma lugusid.
Kuni meie etteasteni võtsime koha sisse lava kõrval muruplatsil. Eva palvel ja endi jaoks sammude kinnistamiseks teeme mäe otsas ka üks kord tantsu läbi. Pälvime isegi selle tegelikult üldse mitte nii perfektse esituse eest meid taamal piilunud pealtvaatajate aplausi :) 
13 oli kava järjekorras see number, mitmendana pidime me lavale minema ja „Kihnu ratast“ esitama. Ei teagi nüüd, kas see number pidi meile õnne või ebaõnne tooma. Võrreldes peaproovis saadud juhiste järgi läks miski veidi nihu ikka küll. Aga sellest vast pealtvaatajad üldse aru ei saanudki. Ja kõik laval olnud naisrühmad said selle ootamatuse varjamisega väga hästi hakkama :). 
Tants esitatud, sai nüüd iga tantsija edasi teha, mida just soovis. Mõned läksid kohe koju ja teised, kes ootasid nt. oma laululaste järgi (kes esitasid viimastena 2 laulu), said nüüd vabalt ka ise pealtvaataja rollis olla ja nautida kogu järlejäänud kava. Väga toredad esitused tegid minu meelest just noorte kollektiivid. 
Kuna kõik esinejad olid enne esinemisi toidutalongid saanud (mida tegelikult keegi üldse näha ei soovinudki), siis käis enamus tantsijaid ka söömas, kus valikus oli kas hernesupp või borš ning morss ja komm. Mõlemad supid olid väga maitsvad ja mõni võttis lausa 2 portsjonit. Pidu lõppes umbes 20 ajal. 
Üldkokkuvõttes oli tore õhtupoolik. Ja saime jällegi ühe kogemuse võrra rikkamaks. Kuna see oli meie jaoks teine maakonnapidu, siis tekkis ka loomulikult maakondade vaheline võrdlusmoment. Kumb korraldusliku või sisu poolest meelepärasem oli, jäägu siis juba igaühe enda teada.
Tänusõnad korraldajatele, juhendajatele.... Pildistas: Janelle
Eveliin

Meediakajastusi: 


21 veebruar 2018

trenn Järva-Jaanis

Esimest korda on Naksakatel võimalus osaleda Järvamaa laulu- ja tantsupeol, mis kannab nime "Oleks minu olemine" ning toimub 26. mail. Selle aasta läbivaks teemaks on mets. Jaanuari lõpus registreerisime oma rühma peole ning siis oli kindel, et osa me sellest võtame. 
Naisrühmade poolt tuleb esitamisele Märt Agu tants "Kihnu ratas". Kuna tantsukirjeldus puudus, siis oli kõige mõistlikum üheskoos teiste Järvamaa naisrühmadega kokku saada ning tants selgeks õppida. Sedapuhku sõitsimegi ühel veebrikuu kolmapäevasel õhtul Järva-Jaani rahvamajja, kus meid oli ees ootamas Järva-Jaani naisrühm Tuttuued naised koos nende juhendaja Ülle Vaasiga. Meiega liitus veel kaks Järvamaa naisrühma. 
Ülle koos oma rühmaga näitasidki meile kogu tantsu liikumised ja sammud ette ning hakkasimegi järjest tantsu üksipulgi läbi võtma. Esialgu sammukombinatsioonid ning seejärel juba järjekord. Kuna Naksakaid oli kohal vaid 7 (Eva, Eveliin, Kristi, Elbe - kes on meiega taaskord ühinenud, Janelle, Ilme, Dagmar), siis oli üsna keeruline sammu pidada ja aru saada, kes kuhu täpselt minema peab. Aga kuna Järvamaa peole lähme me ilmselt ka vaid kümnekesi, siis erinevus teiste rühmade liikumistega jääb nii ehk naa. 
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kohaleminemisest oli palju kasu ning üldpildi tantsust sai ette. Suured tänud meid vastu võtmast ja juhendamast!

Janelle

16 oktoober 2017

pooled sünnipäevalised

Tänases, 16. oktoobri, trennis tähistasime lausa kolme sünnipäeva. Õnnitletud said Ilme, Eva ja Mari. Saime ohtralt maiustada, sest sünnipäevalised tõid nii kommi, šokolaadi ja viinamarju. Ühes varasemas trennis tuli korra jutuks, et sünnipäeva puhul enam kommi ja muud magusat kraami ei too. Selle asemel võiks tuua pigem puuvilja või miks mitte ka juurikaid. Eks aeg näitab, kas keegi sellest ka kinni peab. 

Sünnipäevalised Eva, Mari ja Ilme. Foto Janelle
Janelle

02 oktoober 2017

uue hooga

Uuest hooajast hakkavad trennid toimuma esmaspäeviti 19.00-21.00 Käru Pritsimajas. Hooaja esimene trenn leidis aset 2. oktoobril. 
Eva alustas trenni teadaandega, et sellest hooajast rühmas Elbe ega Veera enam ei tantsi. Samuti on Heili ja Meelike väikesel pausil ning loodetavasti jätkavad uuest aastast.
Arutasime uue hooaja plaanidest. Ees on ootamas nii Järva maakonna kui ka Rapla maakonna laulu- ja tantsupidu. Kummast me osa võtame, see selgub hooaja käigus. 2018. aasta suvel toimub Europeade festival Portugalis, kuna reis on pikk (bussiga minnes kuskil kaks nädalat) ja seetõttu ka üsna kulukas, ei plaani me sellest osa võtta. Praeguste plaanide järgi hoiame silma peal mõnel muul suvel aset leidval välisfestivalil (nt Horvaatias). Samuti hakkavad sellest hooajast ettevalmistused 2019. aasta üldtantsupeoks. Kindel kriteerium on see, et rühmas peab tantsima vähemalt 12 tantsijat. 
Põgusalt arutasime riiete teemal ning selge on see, et kui mõnele festivalile on minek, siis on hädavajalik omada veel teist linast särki. Samuti peame üle vaatama seelikute ja põllede pikkused, sest praegusel hetkel on see väga varieeruv ning riivab silma. 
Ilme ja Janelle tänasid kõiki, kes on oma meenutustega panustanud blogisse. Siinkohal veel suured tänud, kes on jaganud omapoolseid mälestusi ning pilte!
Hooaja esimest trenni alustasime aktiivse soendusega, millest ei puudunud kordinatsiooniharjutused ega ka polkasammud. Tuletasime meelde pärimustantsud Kolmõ paari (kahel erineval viisil) ja Kääri käised. Harjutasime Vihma loitsu ning panime paika, kuidas seda tantsida 10 osalisega. 
Jätkuvalt on uued inimesed rühma väga oodatud!

Janelle

27 september 2017

tervitused Meelikesele

Eveliini sisetunne ei eksinud ning täpselt samal päeval kui Meelike haiglast välja sai koos kahe väikese beebitüdrukuga viis ta tervituseks Naksakate poolt lilled. Kaksikud, Emilie ja Adelie, sündisid 19. septembril. Loodame Meelikest õige pea uuesti trennis näha, aga seniks soovime palju edu uue elukorraldusega harjumiseks!
Nabanöörikimp Meelikesele ja tema perele. Pildistas Janelle
Janelle

31 juuli 2017

31.07 Europeade kuues päev ehk reis koju tagasi

Märkamatult ongi kätte jõudnud Europeade viimane päev. Kõik said hakkama ööbimise ning elu korraldusega Nummi kooli kunstiklassis. Kui kahe rühma õhkmadratsid põrandale laiali laotati, siis astumise ruumi jäi minimaalselt. Kui Kaja seda ruumikitsikust nägi, oli ta kohe nõus ööbima tuttavate juures ning Aivi broneeris "ettenägelikult" koha oma perele ja endale hotellis, meie kodukooli lähedale (ülisuur juhus). Meie tubli noorliige Ade smuugeldas end sujuvalt sõbranna Maria juurde. Siis jäi tühjaks ka Aime koht, kes õnnetu kukkumise tõttu avakontserdil lahkus enne Europeade´i lõppu. Päris viimaseks ööks lahkusid ka mõned Kärutajad, nii et viimasel ööl oli ruumi laialt käes. Akende all oma koha leidnud olid esiti õnnelikud, et said ruumi õhutada oma äranägemise järgi. Aga üllatus-üllatus, kuigi aken oli ööseks suletud, siis tuuletõmbus jäi. Nii sai mõnigi meist nohu, mis sest et magati rätik või müts peas. Kurja juureks olid ventilatsiooniavad, mis kõrgusid lae all akende juures.
Selgeks sai nipp, kuidas hääletult õhkmadratsil külge keerata. Festivali lõppedes sai väga soodsa raha eest (5€) koju kaasa osta oma küljealuse, soovi korral ka naabri oma. Paljud kasutasidki seda võimalust.
Suurt poleemikat ja nurinat tekitas tualettide vähene arv korrusel. Öömajalisi jagus meie korrusele tublisti üle saja ning sel korrusel oli 2 WC-d. Kusjuures oli neid võimalik kasutada ka duširuumina. Aga oh üllatust, viimasel ööl selgus, et meile väga lähedal poole korruse jagu allpool oli olemas paljude kabiinidega tualettruum. Tegelikult ju probleemi ei olnud, oli ainult väike infosulg.
Sujuvalt liikus kell ka viimasel ööl üle kesköö kui pillimäng, laul ja naer vaibus koridoris ning viimased seltskonnalõvid põhku pugesid. Hommik terendas loetud tundide pärast ja agarad ärkajad olid enne 6 juba jalul. Veel üks tavapärane hommikusöök kooli söögisaalis ning asjade paigutamine- pakkimine bussi ja juba veeres täies lastis buss Helsingi poole. Ummikutest pääsenud, olime parasjagu varakult sadamas platsis. Pilistvere Pillimehed ja segakoor Leelo tänasid ühises ringis oma tublisid juhendajaid, bussijuhti ning Kärutajatest ja Naksakatest reisikaaslasi.
Tagasisõit toimus Viking Line laevaga. Parjalt oli aega rahulikult lõunatada ja poodides uudistada (veel head ja paremat kodustele soetada). 
Rõõm oli suur kui Tallinna sadamasse olime jõudnud, sest koju enam ei olnud pikk maa. Punane buss ootamas ning kõik bussis võis reis kodupoole jätkuda. Esimeseks peatuseks oli Rapla, kus Kärutajate Taavi lahkus meie hulgast. Ja juba õige pea saabusime Kärusse. Kärus tänasime bussijuhti ja oma reisikaaslasi pisikeste meenetega. Heili kamandas Riina K autoga järgi ning kõigile pakuti küüti, kellel polnud võimalik kedagi järgi kutsuda. Ja kogu kraam mahtus ka peale. 
Suur oli rõõm koju tagasi jõuda!

Ilme 


30 juuli 2017

30.07 Europeade viies päev koos ülesastumisega lõppkontserdil

Pühapäeva hommikul ärkasime teadmisega, et korralikku vatti saanud rahvariided tuleb õhtul veel viimast korda selga sättida ja et hommikupooliku veedame paadireisil. Tundus aga, et paadireisile soovis minna veel nii mõnigi teine europeade´i külastav rühm. Seiklus ühistranspordiga päädis sellega, et paadireisi asemel saime natuke veel linna peal jalutada.

Bussi ootamas, et paar peatust edasi sõita. Jala oleks õigeks ajaks 
kindlasti kohale jõudnud. Pildistas Heili Burmeister 

Lõuna tipphetk oli see, et kui eelnevatel päevadel tuli leppida kindlate „maitsvate“ pastasortidega, siis pühapäeva õhtusöögiks anti võimalus valida kõigi nelja pasta vahel. 

Ja siis oligi aeg käes liikuda Europeade´i lõppkontserdile. Kärutajad said koos teiste Eesti segarühmadega tantsida toredat ja üsna tempokat „Kolumatsi polkat“. Seejärel tuli esitlusele kõikide Eesti rühmade ühistants „Käru polka“. „Käru polka“ ajaks kolisime Mariga ajutiselt Kärutajate hulka, sest seal olid paar meest pilla-palla. Naksakatel tulid igal juhul kõik tantsud väga hästi välja, aga kõige erilisem oli kokkuvõttes siiski avakontserdil esitatud „Soome polka“, millele hoogsalt kaasa elati ja plaksutati. Kõige lõppu korrati üle „Humppa“. Kuigi tantsude vahel olid üsna pikad ootamisajad, saigi nii ka teiste maade tantse vaadata ja üsna mõnusa emotsioonipaketiga lahkuda. 
Eesti naisrühmad lõppkontserdil Gatorade Centeris Mina tahan tantsu lüüa
esitamas. T
ants lõppes ühise lillemotiiviga. Pildistas Janelle Leenurm 

Bussiparklas tänasime oma giidi väikese meenega, milleks oli kohalikus Käru ettevõttes Traageldaja valminud õlakott. See sobib kenasti rahvarõivaste juurde. 
Meie giidile kingitust üle andmas.
Pildistas Heili Burmeister

Peale kontserti saime oma kodukoolis lõõgastudes lõpuks ühise rütmi ja noodi oma reisikaaslaste Pilistvere pillimeeste- ja naistega ning tegime Naksakate esituses „Simmani polka“ ning koos segarühma täiendusega „Oige ja vasemba“. Sellisel viisil sai Europeade meie jaoks toredasti kokku võetud. Lisaks avastas Elbe, et meie „magamistoa“ läheduses asub veel üks suur WC, nii et võitlus noorte leedu tüdrukutega oleks olemata jäänud. Segarühma poisid olid selleks õhtuks eelnevate ööde emotsioonidest piisavalt väsinud, nii et olid haruldaselt esimeste magamaminejate hulgas, esimene varajane langenu oli Mait.




Kristi L