tähistame Naksakate sünnipäeva

Seekorde tradistsiooniline "aastavahetuse" pidu toimus meie rühmal hoopis 1. aprillil. Mõtlesime, et tantsupeo ettetantsimised saavad tehtud ning siis on rohkem aega hinge tõmmata. 

Seega esmaspäeval 1. aprillil kogunesime Mari juurde, et tähistada tantsurühma järjekordset sünnipäeva. Eelnevalt lepiti kokku, et igaüks võtab kaasa midagi näksimiseks, lõpuks oli laud lookas, leidus palju erinevaid näkse igale maitsele. Mari oli valmistanud ka koogi sünnipäeva puhul. 

Kui kõik olid kohale jõudnud alustasime oma õhtut hoopis Janelle õnnitlemisega ning lõime klaase kokku meie tantsurühma sünnipäeva puhul.

Edasi suundusime teisele korrusele, et tutvuda Mari tööde/tegemistega. Nägime huvitavaid töid, masinaid ja kuulasime, kuidas valmivad need imeilusad tööd. 

Veera tutvumas Mari loominguga. Pildistas Ilme

Peale seda tutvustas Kristi meile ehete maailma, ta oli kaasa võtnud palju pärleid ning erinevaid jubinaid, millega saab valmistada kauneid ehteid. Saime näha kuidas valmivad kõrvarõngad ning kel soovi sai ka ise proovida, kuidas teha kõrvarõngast. 

Kristi tutvustamas pisut kõrvarõngaste tegemise
maailma. Pildistas Ilme

Siis oli aeg tordil küünlad süüdata ja üks tore sünnipäevalaul üheskoos laulda, peale seda puhusime ka kõik koos küünlad. Kook oli väga maitsev. 

Kui kõhud olid head kraami täis suudusid mõned meie hulgast alla korrusele, et teha üks põnev koroona mäng ning osad jäid meisterdamise näpunäiteid kuulama. Siis hakkas ka meie tore üritus vaikselt lõppema.

Dagmar K, pildid Ilme

teine ja otsustav ettetantsimine

Kui aastate möödudes küsida minult: „Mida tähendab sinule 2019 aasta 24. märts?“ Siis võin üsna kindlalt vastata: „Sellel päeval otsustati meie saatuse üle, kas Käru naisrühm Naksakad pääsevad juubelitantsupeole – „Minu arm“. Minu jaoks on see esimene tantsupidu, millest saaksin osaleda kui tantsija. Arvan, et nii on see ka mõne teise Naksakad liikme puhul.

Kaunil, kargel märtsi hommikul vurasid neli autot säravates rahvariietes naistega, nii mõnelgi väike ärevus südames, Paide poole. On otsustamise päev!

Ettevalmistused ülesastumiseks. Pildistas Janelle

Naksakatega samas liigis, pürgivad Järvamaalt tantsupeole veel neli naisrühma. Oleme hooaja jooksul palju treeninud ning samme lihvinud. Tantsisime ette kaks n2 liigi tantsu,„Targa rehealune“ ja „Oti rattad“ ning ühistantsu „Maa hing“, mida saime harjutada vaid mõned trennipäevad. Hindajateks – saatuse üle otsustajateks, liigijuht Erika Põlendik ning assistent, muide „Oti rattad“ autor, Maire Udras. Ruum ettetantsimiseks ei olnud küll mõõtmetes, mis meile eelnevalt harjutamiseks olnud, suutsime päris hästi oma tiivikud ja ringid sellesse mahutada. Olid teisedki veidi segaduses, ühe rühma puhul pidid hindajad teise saali serva kolima. Ettetantsimisel mingeid suuremaid apsakaid ei juhtunud ja tase oli üsna ühtlane. Võib loota, et pääs tantsupeole on „fifty-fifty“. Töö tehtud suundusime kohvikusse Südamesahver, kus kohvilauas arutasime kuidas läks meil ning „kritiseerisime“ teisi tantsurühmi.

Kohustuslik pilt Südamesahvri fotonurgas. 

Kaja V

esimene ettetantsimine Paides

Tänavuse hooaja suur soovunelm meie rühmal on osalemine XX tantsupeol. Selle nimel on viimastel kuudel hoogsalt trenni tehtud ning alates novembrikuust lausa kaks korda nädalas. Naisrühmad said ise valiku teha, kas valida liik N1 või N2. Meie valik jäi N2, kus õppisime ära kaks tantsu: „Targa rehealune“ (Heino Aassalu) ja „Oti rattad“ (Maire Udras).

Lisakoormus langes meie juhendajale, kuna olude sunnil astus Eva ka tantsijate ridadesse. Nii see juhendamine ning iseõppimine kulges. Abikäe ulatas kolleeg ja hea tuttav tantsukooli päevilt - Kerli, kes kriitilisel pilgul võttis osa meie treeningtunnist. 

Kätte jõudis ettetantsimise päev - 27. jaanuar. Veel sama päeva hommikul saime kokku, et tantsud läbi tantsida ning veel viimased parandused teha. Viimastes proovides selgus, et pastlad ei taha kohe üldse jalas püsida. 

Paide Muusika- ja Teatrimaja suure saali laval saime korraks tantsud läbi tantsida, et aimu saada mis suunas esineda. Esimese hooga olimegi nagu peata kanad. Kõrged hindajad asutasid end lava külgmistesse aksidesse, jälgisid kullipilgul rühmade etteasteid ning märkisid üles kõik apsud ja vead. Kohal oli tantsu autor Maire Udras, kes lõpetuseks andis nähtule omapoolse hinnangu. Viie rühma 2 tantsu ülevaadatud, head ja vead edasi antud, oli aeg lava vabastada järgmistele rühmadele. Kuklas tiksumas soovitus, et nüüd on aeg tantsima hakata. Pääs tantsupeole selgub alles maikuus.  

Tantsupäeva lõpetuseks kogunes rühm Käru muuseumi, et üle vaadata lastekärude, -vankrite ekspositsioon, 
õnnitleda sünnipäevalaps Kristit, jagada värselt muljeid ja 

juua tassike teed ning klaasike turgutavat ingverijooki. 

Pildid ja tekst Ilme

Türi vald 1

Paar nädalat tagasi saime teada, et meid oodatakse Türi valla sünnipäevale esinema. Otsustati, et see on tore mõte ning „Soome polka“ sobiv etteaste. Mõned korrad ikka harjutasime ka, sest nii mõnelgi naksakal tuli ära õppida nii öelda uus koht. Lisaks saime kokku ka tunnikeseks päev varem, pühapäeva õhtul, et kõik koos veel tants läbi teha.

Türi valla esimene sünnipäev, pärast Türi, Väätsa ja Käru valla ühinemist, toimus 22. oktoobri õhtul. Naksakad naised kogunesid Türi kultuurimajja nii peale kuut õhtu. Jõudsime end ilusaks sättida, peeglisaalis jala soojaks ja mälu värskeks harjutada ning ka laval paar kiiremat tiiru teha, kus selgus, et lavapõrand on libe. 

Enne kontserdi algus koos sünnipäevatortidega. Foto: Pildistas keegi Ilme telefoniga.

Edasi tuli juba oma etteastet oodata, mis sai toimuma pärast vallavanem Pipi-Liis Siemanni avakõnet. Elevust ja melu oli omajagu, kuid traditsioonilise nakasakateringi tegime ära, kuhu ka üks Kärutajate meestantsija ära mahtus.

Ja siis tuli meie kord. Minu meelest läks kõik väga hästi, keegi ei libastunud ja jõudsime kenasti oma kohtadele, kuhu pidi. Päris viimases osas jõudsin Dagmarile hüüda, et kohe saab läbi (pärast mõtlesin, et appi mida ma tegin ja jäin lootma, et pealtvaatajad seda ei kuulnud. Hiljem sain teada, et ei kuulnudki 😊). Kuidagi ikkagi juhtus nii, et leidsin end Dagmariga täitsa teisest kohast, vaatamata sellele mahtusime kenasti ühte lõpuviirgu ära. 

"Kuked". Foto Merle Rüütel

Kõik on kenasti varvastel - nii nagu peab. Foto Merle Rüütel

Kiire varvaste vahetus. Foto Merle Rüütel

Saalis viibis paar kriitilist sõpra, kes hindasid esitust väga heaks, kuid väikese miinusega, nimelt peale „kukkesid“ tulid „käteplaksud“ ning see oli välja näinud pigem nagu tuuleveskid :D Kiita saime teisteltki ja lõppude lõpuks Eva ja Veiko, palju õnne - 10. aastat! 

P.S Kes soovib, võib tordisöömisest ka kirjutada, sest mina nägin isuäratavaid torte laudadel ja hiljem piltidel. Ilusad nägid välja küll. 

Tordisööja kommentaar: Tort maitses imehästi!

Tänukaart Türi Kultuurikeskuselt.

Riina H

kas tõesti juba 6. hooaeg?

19. septembril alustasime Naksakate 6. hooaega. Seekord tantsime iga kolmapäev kell 19.00-21.00 Käru Pritisimajas. Meiega taasühinesid aastase pausi järel Meelike ja Veera. Elbe praegusel hetkel meiega ei liitu, kuid kui häda väga käes ju ta ikka tuleb meid päästma. 

Esialgselt plaanime ikka suurele tantsupeole pürgida, seetõttu hooaja algus ka juba septembri keskel, sest tantsupeo tantsud on vaja kenasti selgeks õppida. Mõtisklesime ka välisriikides toimuvate festivalide peale. Jõudsime tõdemusele, kui tantsupeole ei pääse, siis tuleksid teised festivalid rohkem teemasse. 

Janelle

5. hooajale pandi punkt Mari juures

Kõike head ja paremat. Foto: Janelle

30. juunil, just sel õhtul kui sai alguse suur jalgpallipidu, kogunesid Käru kõige naksakamad naised Mari suveterassile, et panna punkt tantsuhooajale. 

Igaüks oli kaasa võtnud midagi suupärast, mis kõik vastvalminud terassilauale seati. Majaperenaine pakkus mõnusaid jooke, nii külmi kui kuumi ja kaunist vaadet jõele. 

Veekeetmise stiilinäide Marilt. Foto: Janelle

Hooaja lõpetamiselt puudusid Kaja, kellele olid sisse sadanud ootamatud külalised ja Riina H, keda hoidis oma võimuses mets...

Kõneldi lõppevast tantsuhooajast ja vaatati ka pisut ettepoole. Kevadel sai rühm registreeritud  2019. aasta tantsupeole. Naisrühmi on aga palju ja konkurents tihe. Kui me vähemalt 10 naist kokku ei saa, kes suurele peole minekule panustaksid, pole suurt mõtet punnitama hakata. Poolikuid rühmi ei oota ju keegi... 

Vahest võtta siis mõni muu eesmärk? Lõplik otsus selgub ikkagi alles uue hooaja alguses kui taas kokku saame ja endid üle loeme.

Kõneldi aga ka muudel teemadel, mis oma kogukonnas parasjagu üleval on. Nii mõnigi info sai vahendatud ja uudised jagatud.

Mitmed meie seast lõpetasid ühtu aga Käru kõrtsis, kus sai kaasa elada jalgpallimängule, mis sel suvel liitis ka paljusid rahvatantsijaid.

Tänud Marile mõnusa võõrustamise ja kauni vaate eest!

Roosad joped reas. Foto: Janelle

Eva

Jaan, Jaanike

22. juuni...vihmane, külm. Tuleb tavaline Jaanipäev... nii mõtlesime. Arutasime isegi tänaval (asfaldil) esinemist. 23. juunil oli imeline päev. Päike ja tuul kuivatasid tantsupõranda Simmaniplatsil.

Mari jõudis lennureisilt minuti pealt tantsuproovi, mille tegime kooli hoovis. Tantsisime sammud läbi ja tegime jalad soojaks.

Kohustuslik klõps enne esinemist. Pildistas Aivi

 

 

 

Kõik olid esinemiseks valmis. Jaanipeol astusid üles kõik Käru rühmad ning oma tantsudega sisustasime pea terve tunnikese. Tantsisime Käru Jaanikat (Kaera-Jaan Eva võtmes), Käru Polkat ja Kihnu Ratast. Lisaks veel mõned seltskonnatantsud. Nagu esinemistel ikka tulid ka seekord väikesed apsud sisse aga need peitsime naeratuse taha ära. „Pealtvaataja” Veera sõnul olid tantsud kenad, ilus emotsioon ja eriti meeldis Veerale Kihnu Ratta kena rivi (selg publiku poole), kus tanude paelad tuules lehvisid...Nii, et meie riided on väga ilusad olenemata, kust ja kuidas vaadata.

Ja koos juhendajaga. Pildistas Aivi

Kärule omane - uhke jaanilõke. Pildistas Janelle

Selleks korraks Jaanid läbi. Hooaja lõpetame Mari juures 30.06.18.

Riina K